just a day. noordinary day.

Ma tahan kirjutada. Tahan sõnu.
Tahan, et need mõtted, mis hetkel sees, tuleksid välja. Saaksid vormi.
Lihtne.
Kas on?
Isegi emakeel ei päästaks mind praegu välja.
Sest
Ma tahan kirjutada ühest inimesest. Tahan õigeid sõnu.
Sometimes it's so hard to find the right words..
Meelde tuleb "Väike prints" - "Täiskasvanud ei küsi kunagi "Kuidas kõlab sinu sõbra hääl? Mis mänge talle meeldib mängida? Kas ta imetleb liblikaid?""
Jah, liblikad talle meeldivad.. Need muinasjutulised olendid haldjate õrnade tiibadega. Oleks vaid seda võlutolmu.. et saaks maailma paremaks kohaks muuta..
..Ta kissitab silmi, kui teeb nägu, et kohe-kohe saab vihaseks.
Ja siis mossitab ka. Ja ütleb "Ma ei mängi". Ja nõuab selle lause autroiõiguste austamist.
Tal on vähemalt seitse erinevat hääle tooni. Ja paar neist tulid mulle üllatusena.
Tegeliklut.. on ta ise üks suur üllatus. Ja avastus.
Temaga tutvumine niimõndagi muutis mu elus.
Ja olen selle eest siiralt tänulik.

..poolteist tundi mõtete vormimist..
juba kell 2 öösel..
ja see Päev on saabunud..
Sinu Päev..
Sinu Sünnipäev..

Happy Birthday, Your Highness (F)(K)